Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt.
1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht.
Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.
NB! Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.
Koitjärve rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Koitjärve rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga. Vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.
Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal.
Kõnnu Suursoo on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka “Eesti Šveitsiks”. Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile.
Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!
Parim viis Eesti soodel matkamiseks on räätsadega. Räätsad on nagu lumekingad – ainult et nendega käiakse lumeta ajal pehmel soopinnasel. Vetruv ja pehme pinnas, unikaalne soomaastik, laukad, erilised taimed ja soolegendid teevad räätsamatkast unustamatu elamuse. Räätsamatkaga saab hakkama igaüks, kes jalgsi matkata suudab.
Lahemaa rahvuspark on tuntud oma soode poolest ja seal matkame laugasterohkes Viru rabas. See matk sobib neile, kes tahavad räätsamatkamise kogemust saada kiiresti ja lihtsa vaevaga.
Räätsadel pääsed rabas sinna, kuhu laudtee sind ei vii!
Viru raba asub Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel. Siin on kaunis männimets, sinavad rabalaukad ja vaatetorn. Seikleme laugaste vahel ja tunneme, milline on jalge all vetruv õõtsik. Hooajal nopime marju. Matkajuht räägib rabataimedest, loomadest, kohapärimusest ja sellest, miks on rabad tähtsad ökosüsteemid.
Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba võlu eemal laudteest ja rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale Wanderlustiga!
Maaliliste laugaste vahel kulgeval retkel saavad kohaliku matkajuhi juhatusel imetletud rabamustrid, jutustatud rabajutud ja kogetud mõnusat kehalist koormust.
Rabas käimine on igal aastaajal huvitav, ta on alati vahelduv ja värvikirev (ainult mitte rohke lumega talvel). Et rabasid paremini mõista, tuleks neid külastada koos loodusgiidiga.
Retke käigus teeme 3 või 6 km pikkuse jalutuskäigu mööda laudteed, vaatame ümbrust vaatetornist, käime freesturbavälja ääres, katsume ja vaatame erinevaid taimi olenevalt aastaajast ning räägime raba tähtsusest elustikule ja pärimustest. Lisatasu eest saab tellida transpordi või toitlustuse.
Hind sõltub grupi suurusest, retke pikkusest ja lisateenustest. Küsige pakkumist!
Matka algus- ja lõpp: Rutja külaplats
Kestus: 2-3 tundi
Vahemaa: 6-7 km
Hind: 180.00 eurot rühm
Tule mõnusale umbes 6 km pikkusele teekonnale Hara sadamast läbi metsatuka Majakivi matkarajale.
Sind ootavad imelised loodusvaated. Juminda poolsaart iseloomustab kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine on loonud ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rada läbides saame tutvuda loodusega ja jõuame jalutuskäigu ajal Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu – Majakivi juurde. Sealt liigume Hara sadama poole tagasi.
Tee peal annab retkejuht lisainfot nähtu kohta.
Elamuslik valgusretk klaakajakiga Äntu järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki või SUPilaua pimedas, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega.
Äntu Sinijärv on järv Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7 kilomeetrit Väike-Maarjast lõuna pool.
See on Eesti kõige selgema veega järv, limnoloogiliselt tüübilt alkalitroofne järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10-15 kraadi.
Tule avasta Rummu raba salapära! Matkal tutvume soo arengujärkudega, õpime tundma rabaelustikku ja liikide omavahelisi suhteid. Hindame Rummu raba väärtusi ja vaatleme kindlaid liike nende elutingimuste seisukohalt. Liigume räätsadel rabas umbes 1,5 km ning kogu matka pikkus on 4-5 km. Matk toimub looduses, järgides Räätsaturismi head tava – räätsamatke ei toimu kaitsealustes soodes 23. aprillist kuni 24. juunini. Sobilik predele lastega ja sõpradele ning loomulikult motivatsiooniks töökollektiivile.
Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale.
Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal.
Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.
Sagadi hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Osadel ratastel on lapseistme võimalus. Rattalaenutajatele anname kaasa ka kiivrid ja rattalukud.
Koos ratastega on võimalik saada hotelli administraatorilt kaart ja head soovitused erinevate marsruutide läbimiseks Lahemaal. Ümbruskonnas on väga ilus loodus ja head teed ratastega sõitmiseks. Võimalik on valida kergemate, asfaltteel kulgevate ja raskemate, metsateid läbivate radade vahel, mille pikkused jäävad 5-50km.
Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega. Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.
Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte.
1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi.
Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.
Eesti muinasjutud annavad pildi meie esivanemate meelelaadist ja väärtushoiakutest, kätkevad põlist tarkust ning peidetud õpetusi. Sageli jutustavad need lood just metsast. Sagadi-Oandu Metsajuttude rajaga tähistamegi nii rahvajutu aastat kui 110 aastat Eesti looduskaitse sünnist.
Loodusrada, mis ühendab omavahel RMK Sagadi Metsakeskust ja RMK Oandu külastuskeskust ning Oandu ümbruse radu. Rajal saab infotahvlitelt lugeda ja QR-koodiga ka kuulata metsaga seotud eesti rahvajutte ja kohapärimust nii eesti kui inglise keeles.
Rada saab lumeta ajal läbida ka lapsevankriga ja ratastoolis.
“Päkapiku Akadeemia” on vahva jõululik meeskonnamäng, mis pakub täiskasvanutele lõbusat ja kaasahaaravat seiklust. Pange enda oskused proovile päkapikukandidaatidena, läbides erinevaid “õppetunde” nagu hiilimine, salakirjade lahendamine, maiustuste sussidesse toimetamine, piparkookide küpsetamine ja meeskondlikud ülesanded.
Akadeemia sobib ideaalselt sõpruskondadele või kollektiividele, kes soovivad talvisel ajal ühiselt aega veeta ja meeskonnavaimu tugevdada. Üritus toimub novembrist märtsini ning seda saab korraldada nii Kallaste turismitalus, Raudoja talus kui ka sinu soovitud asukohas.
Esmakordselt on küla nime mainitud 1453. aastal seoses Aaspere mõisale kuulunud Käsmu rannaga. Nime esmamainimisest ei selgu, kas küla oli sel ajal olemas või mitte. Ühes 1524. aasta kohtuprotokollis aga leiab küla olemasolu kinnitust.
Legende ja lugusid, mida Käsmuga seostada, on kuhjaga. Ja muidugi keerleb kõik ümber mere, kaptenite, kalurite, paatide jms. Nüüd on Sul suurepärane võimalus avastada kuulsat kaptenite küla läbi lustaka seiklusmängu. Avasta kaptenite küla hoopis teise nurga alt, viime Sind kohtadesse, kuhu Käsmus peaksid kindlasti jõudma.
Head seiklust!
Läheme suppama!
Mis see on? SUP (ingl k Stand Up Paddle) ehk eesti keeles aerusurf on mõnus võimalus avastada erinevaid veekogusid. Aerusurfi laud on üks suur plaat, mis on ca 3 meetrit pikk, 80 cm lai ja selle all on uim. Edasi liigutakse aerutades.
Suppamine on jõukohane kõigile huvilistele, kes naudivad vett ja aerutamist. See on suurepärane võimalus, et avastada kaunist loodust, nautida seltskonda ja võtta aeg maha.
Meiega saab seigelda Valgejõel Tapal iga ilmaga, igal aastaajal – jõgi on alati hoopis ise nägu! Kogu varustus ja juhendamine meie poolt.
Rendihind sõltub valitud sõidukist ja sellest, kui pikaks perioodiks on soov veesõiduk rentida.
Kui soovid tulla matkale koos instruktoriga, siis registreeri end retkele!
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark.
Pargi rajamist Tamsalus Paide maantee äärde alustati 2017. aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis on jalgteed koos valgustusega.
Tammepark laiub Tamsalu lääneosas Kukelossi ümber. Kukelossi nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid on konserveeritud ja viimistletud. Müüride vahele on ülesseatud lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
