Käsmu poolsaar on rikas nii kultuuri kui eriilmelise looduse poolest, siin on võimalik teha nii pikemaid kui ka lühemaid retki.
Kes ei teaks kuulsat kaptenite küla oma valgeksvõõbatud majade ja väärika ajalooga merekooliga? Õnnekivihunnik ja kabeliaias põlvitav Signe kuju ning NSVL-aegne militaarpärand on kohustuslikud külastusobjektid.
Käsmu poolsaar on kui suur jääajapark koos ainulaadse kivikülvi ja romantiliste rändrahnudega. Käsmu järv ja Eru laht on kohad, kuhu teenimatult harva satutakse, nii üllatabki madalate kiviste randadega poolsaar siin liivase ranna ning kõrge kaldaga.
Korraldame erineva raskusastme ja suunitlusega jalgsimatku Lahemaa rahvuspargis, mõnekilomeetristest loodusvaatlusretkedest sportlike jalgsimatkadeni maratonidistantsil. Matkamarsruudid kulgevad väikestel metsaradadel, piki kõrgeid jõekaldaid, jugadel ja joastikel, maaliliste orgude vahel, väikestel külateedel. Mitmekesise profiiliga radadel kohalike retkejuhtide juhatamisel matkates saab näha lummavaid vaateid, kuulda kohalugusid, uudistada põnevat minevikupärandit ja võluvat tänapäeva.
Lisatasu eest võimalik tellida toitlustus, transport matkale ja tagasi ning muid lisateenuseid.
Jalgsirännak algab juba tsaariajast tuntud suvituskohast Vainupealt, otse mere ääres kõrguva romantilise Vainupea kabeli juurest. Kõnnime mööda rannikut otse rannal väikese peatusega Mustojal, kus peame pikniku. Selleks palume võileivad endal kaasa võtta. Ületame Mustoja rippsilla ja jätkame teed.
Rännak lõpeb kirju ajalooga rannakülas Altjal, mille Lahemaa Rahvuspark on taastanud endisaegsel kujul. Kuulsad on Altja paadikuurid ja kõrts, kus pakutakse eesti rannarahva traditsioonilisi toite. Siin asub ka küla kiik ja jaanituleplats.
Suuremate (üle 20) gruppide puhul teeme rännakut 2 giidiga.
Kalijärv asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda külas. Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Järv on lisatud Terviseameti avalike supluskohtade nimistusse.
Huvitav teada:
Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.
Räätsamatka käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga.
Koge looduse imelisi salapära Järvesoodis ja Savalduma soos! Uurime, kuidas sood toetavad piirkonna ainulaadset ökoloogiat ning vaatleme, kuidas “kurisuid” neelavad soo vett. Puhkehetkel keedame soojendavat teed rabaveest ja looduslikest taimedest. Matka kestus on 3-4 tundi, läbides 5-7 km. Oleme liitunud “Räätsaturismi hea tavaga”, seetõttu räätsamatkud ei toimu ajavahemikus 23. aprill – 24. juuni.
Põhja- Kõrvemaa looduskaitsealal asuv Järvi Pikkjärv on 5,2 ha suurune looduslik järv, mida ümbritseb männi-kuuse segamets. Järve kirdeotsa kallas on liivane ja sobib suplemiseks. Sõltuvalt hooajast võib ümbrusest leida mustikaid, pohli kui ka seeni.
Järv kaunistab Kõrvemaa maastikku ning puhkekohana pakub võimalust ka telkimiseks. Telkimisala asub järve kirdenurgas metsa sees kuuskede all. Järvi Pikkjärve telkimisalalt algab ka 27 km pikkune Järvi-Aegviidu matkarada. Telkimisalal on sinu päralt mitu grilliga lõkkeaset, kaetud katusealused pinkide ja laudadega.
Tule naudi puhkust keset loodust!
Matkajate seas juba tuttav Järvi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km pikkusel teekonnal Kõrvemaa looduse ilu ja võlu. Rada on aastaringselt avatud ja sellele pääseb hõlpsasti Aegviidu külastuskeskusest.
Matkarajast 3 km on laudteed ja rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega. 2-3 päevasele teelekonnale jäävad mitmed telkimisalad, lõkkekohtad ja rabad ning järved, kus supelda. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel.
Kui otsid rahulikku ja looduskaunist paika, kus matkata, telkida või lihtsalt loodust nautida, siis Järvi-Aegviidu matkarada on suurepärane valik!
Tule advendiajal pere, sõprade või töökaaslastega loodusesse, et üheskoos loodusgiidiga jõulupuud otsida ja talvist metsa nautida! Matk algab Puhta vee teemapargist või Ubari Loodustarkuse Keskusest, kus saab enne ja pärast retke püstkojas lõkke ääres istuda ning teed juua.
Matka käigus liigutakse riigimetsas, otsitakse sobivat jõulupuud ning viiakse loomadele toitu. Lisaks õpitakse kasulikke oskusi, nagu tikuta tule süütamine, onni ehitamine ja lõkkel toidu valmistamine. Programm sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele ka koos lemmikloomaga (koerad rihma otsas).
Soovijatele ka jõuluvana!
Lahemaa Rahvuspargis asuv Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla. Edasi läheb neem suurtest kividest moodustunud “ketina”, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Tipust otse väga järsku sügavaks ei lähe. Poolsaare tipus ootab sind imeline rand.
Täna näed sa ka neeme tippu rajatud mälestusmärki II Maailmasõjas, Juminda lahingus, hukkunud laevadele ja inimestele. Mälestusmärk koosneb tühjadest miinidest.
Päris neeme tipu juures asub ka lõkkekohtadega Juminda telkimisala. Lähedusest leiad ka Juminda tuletorni ning matkaraja.
1,7 km ja 1 km pikkustel terviseradadel on võimalus tegeleda tervisejooksuga, kõndida ja kepikõndi teha, harrastada matkasporti. Talvel on siia oodatud suusatajad. Rada on valgustatud, väikeste tõusudega, suhteliselt sile. Rada algab ja lõpeb samas punktis.
Talvisel perioodil saavad suusatajad kasutada korralikku klassika- ja vabatehnikarada, kus kõrguste vahe on 6 m. Lapsi ootab kelgumägi, kus liugu lasta.
Terviserajal on ka jõulinnak, kus saab teha välijõusaali trenni ja tegeleda harrastusvõimlemisega. Olemas on varbsein, ronimissein ja muu vajalik.
Lähedalasuvas parklas on 10 parkimiskohta.
Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid?
Kuulanud öise metsa hääli, kes on need loomad?
Istunud lõkke ääres kuulates seltskonna kogemusi?
See on metsalaager koos kosutava saunaga, mis pakub erakordset ööbimiskogemust sõltumata aastaajast. Laager toimub puudega köetavates staabi- ja jaotelkides. Talvine aeg pakub võimalust uisutamiseks ja suplemiseks jääaugus, igal aastaajal aga matkamist Kõnnu Suursoos. Võimalik on juurde tellida ZIL safari ja räätsamatk!
Hind sisaldab telke, saunabussi, valgust, lõkkepuid, generaatorit, ööbijatele voodeid ja matte, kütmist öösel ja võimalusel jääauku.
Kas sulle meeldivad uued kogemused ning soovid neid omandada turvaliselt koos toetava seltskonnaga? Siis see matk on just sinule!
Sind ootavad koolitatud ja oma tööd armastavad matkajuhid, kes õpetavad sõidutehnikat ning saadavad sind terve matka. Lisaks ka mõnus matkaseltskond, mis koosneb sinuga sarnastest inimestest.
Käänulise jõe pinnalt sillerdab vastu päike. Linnulaulu saatel kulgeme 5-10 kilomeetrit mööda metsikut Valgejõge ja unustame nendeks tundideks kogu ülejäänud maailma olemasolu.
Kanuumatkad sobivad ka lastele alates 16. eluaastast.
Kingi endale ja oma sõpradele üks meeldejääv sündmus ja tule seikle Lahemaa kaunites paikades. Matkadistantsid on sobilikud nii lastele kui täiskasvanuile.
Kanuumatkal saad ise otsustada, kas kulged mõnusas rahulikus tempos või võtad sõitu sportlikult.
Matkad toimuvad Põhja-Eestis, looduskaunil Valgejõel. Osalejate tagasiside põhjal on Valgejõgi igal aastaajal justkui uus ja teistsugune jõgi, uued takistused ja uued seiklused.
Kohtume Valgejõel!
Rahulik ja mõnus Karepa rand asub Soome lahe kaldal. Meri on suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget rannajoont liigendavad kolm väikest neeme.
Juba 19. sajandi lõpus hakkas Karepa muutuma populaarseks suvituspiirkonnaks, kuhu rajasid oma suvilad mitu aadlisuguvõsa. Populaarne suvituskoht on rand nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas ka praegu.
Karepal asub kunstnik Richard Sagritsa majamuuseum, ravimtaimeaed ja Kullo noortelaager. Lähimaks linnaks on Kunda.
Karepa Ravimtaimeaias saab tutvuda meie aias kasvavate ravim- ja maitsetaimedega (üle 200) ja teada saada, kuidas neid kasutada toiduks ja tervise heaks.
Teenused: Ekskursioonid ravimtaimeaeda. Loengud ravimtaimedest, salvi-, loodustoidu- ja teevalmistamise õpitoad. Toitlustus ettetellimisel. Mahetoit metsataimede ja ürtidega, taimejoogid. Nõiasupp, karulaugusupp, metsamaitseline ahjupraad jpm.
Müüme kohapeal ürditeesid ja salve, karulauguvõiet, maitsesoolasid ja Verner Luke loodusmaale. Soovi korral on võimalik saada individuaalset nõustamist taimeravi alal.
Käsmu kaptenite küla lõpus vasakul metsas paikneb Põhja-Euroopa suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne.
Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi.
Täna saad kivikülvi näha Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Kivikülvi on võimalik kõige paremini näha ilma lumeta.
Huvitav teada: Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.
Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa Rahvuspargis. 4,2 km pikkune rada algab Käsmu kabeli juurest parklast ja lõpeb küla lõpus. Rada tutvustab Käsmu poolsaare kujunemislugu ja 400 ha suurusel alal paiknevat Eesti suurimat kivikülvi.
Hea teada: Käsmu on Eesti üks ilusamaid mereäärseid külasid, küla meresõiduajalooga saad tutvuda Käsmu meremuuseumis.
Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis.
14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani.
Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.
Elamus Norra allika järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki ja SUPilaua, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega.
Nime sai paikkond endiste mõisnike Knorringute järgi. Allikast ära voolav vesi pani tööle veski. 1936. Aastal korraldatud mõõtmistel üllatas Norra allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis piltlikult 36 ämbritäit vett ühes sekundis! Puhastatud allikajärve põhjast paistab läbi selge vee „paepõrand“, mille lohkudest vesi välja uhab.
Tule avasta Porkuni järve ilu läbi läbipaistva klaaskajaki!
Asudes Lääne-Virumaal, Pandivere keskosa läbivas Porkuni ürgorus, on järv ideaalne koht looduse nautimiseks ja vee-elustiku mitmekesisuse uurimiseks. Järve sügavus on 2,8 m, ja vahel jääb järv looduslikel põhjustel tühjaks (viimati 2003. aastal). Keset järve asub Lossisaarel kunagine linnus, mille kohal asuvad tänapäeval Porkuni Kooli hooned. Järve väljavoolust algab Valgejõgi, ja järv on oluline veelinnujärv.
