Lahemaa arihtektuuriajaloo silmapaistvamad taiesed leiad Kolgast, Palmsest, Sagadist ja Vihulast. Eesti suurim, Stenbockidele kuulunud, Kolga mõis ootab täna veel osavat restauraatori kätt, kes endise hiilguse taastaks. Palmses, Sagadis ja Vihulas on aga mõisad tutvumiseks täies hiilguses. Sealt leiate võimaluse jalutada nii hooldatud aedades ja parkides kui saada tunda ka ainulaadset mõisainterjööri.
Muuksi linnamägi rajati looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse põhiülesanne oli ilmselt rannavalve ja majakaks olemine. Põhja poolt kaitses linnuseala looduslikult järsk ja kõrge klint, lõunakülge aga kaarjas kivimüür. Linnuse hoovi piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall.
Arheoloogilised kaevamised on välja selgitatud, et koht asustati esmalt I aastatuhandel eKr, kuid vall rajati alles muinasaja lõpul.
Parklast viib trepprada pangale, kust avaneb imeline vaade merele. Rajal asub ka Soomepoistele pühendatud mälestusmärk.
Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, ait ja uusgooti stiilis teenijatemaja-pesuköök. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 m kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisas korraldatakse pargikontserte.
Nii nagu nimigi ütleb, on Lahemaal – lahtede maal – mere ja merekultuuri huvilistele palju pakkuda. Rannakülad, kalurid ja ilusad rannad on vaid mõned paljudest merega seotud sõnadest, mis meenuvad kui Lahemaa peale mõelda. Kuid on veel üks, mis neid kõiki ühendab – majakas.
See tuur annab Sulle hea võimaluse tutvuda Lahemaa merekultuuri ajalooga, näha majakaid, rannakülasid, külastada Käsmu meremuuseumi ja teisi merekultuuriga seotud paiku.
Lõunasöök toimub Altja või Võsu rannakülas (ei sisaldu tuuri hinnas). Tuur algab ja lõpeb Tallinnas, muuseumi pilet, transport ja giid sisalduvad hinnas.
Palmse oli esimene mõis Eestis, mis taastati 1970. aastatel terviklikult koos kõigi mõisasüdamesse kuuluvate hoonetega. Härrastemaja on sisustatud 18. ja 19. sajandist pärit mööbli ja maalidega, mis peegeldavad toonast baltisaksa eluviisi.
Palmses saab:
- jalutada prantsuse stiilis pargis ja matkata metsaradadel
- ettetellimisel osaleda programmides lastele ja täiskasvanutele
- külastada ajaloolist palmimaja
- sõita kalessiga/talvel saaniga
- tutvuda mõisaloomadega
- kõrtsis keha kinnitada
- suvel õunaaias pikniku pidada
- ööbida ajaloolises viinavabriku külalistemajas
Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp.
Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.
Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast.
Ringkäigu näol on tegemist aktiivse seiklusega Hara allveelaevade baasis ja selle ümbruskonnas, mis sobib igas vanuses seiklushimulisele.
Retkejuht viib sind põnevale tuurile tagasi nõukogude aega, mille käigus kuuleb huvitavaid lugusid sõdurite elust-olust. Selgub ka tõsiasi, miks oli Hara allveelaevade baas nii salajane ja tänaseks päevaks muutunud lausa müstiliseks. Ja kõige olulisem – saab selgeks, mis asi see demagnetiseerimine oli. Hea võimalus ka külastada fotonäitust “Saladuslik sadam”.
Ringkäik toimub vabas õhus!
Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga.
Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus – RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.
Tamsalu Lubjapargi moodustavad valdavalt varemetes tööstusrajatised, mahajäetud paemurrud, väljatöötatud alade puistangud ja looduslik mets nende vahel ning neid ühendavad looduse- ja pärandkultuuuri õpperajad.
Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal.
Tutvuda saab mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega. Õpperada on varustatud infostendidega.
Täpsem info ja ekskursioonide tellimine Porkuni Paemuuseumist.
Tapa Jakobi kirik on uusaegne historitsistlik kirik, mis asub Tapa kesklinnas. Tänu raudtee arenemisele hakkas linnas elanikkond kasvama ja tekkis vajadus iseseisva koguduse järele. Tapa iseseisev luteriusu kogudus moodustati 1921. aastal.
Hoone valmis majanduslikult raskel ajal, 1932. aastal, annetustest kogutud rahadega. Kiriku altarimaali teemal “Tulge minu juurde” maalis kunstnik Olga Oboljaninova Krümmer 1931. aastal. Kiriku tornikiiver sai valmis ja õnnistati koos kullatud risti ja munaga 1996.a. peapiiskop Jaan Kiiviti poolt.
Praegu tegutseb kirikus EELK Tapa Jakobi kogudus.
Toolse ordulinnus asetseb kauni mere ääres ning on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14. sajandil ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks. Liivi sõja käigus käis linnus käest kätte ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. sajandi alguses. Praegu on linnus varemetes.
Toolse ordulinnus pakub palju silmailu ning on suurepärane looduse ja mere nautimise koht.
Vainupea kabel õnnistati sisse 1893. aasta suvel. Esimene kirjalik teade puust rannakabeli kohta pärineb aga 1741. aastast. Praeguse kabeli ehitamise korraldas Aaspere ja Sauste mõisnik Eduard von Dellingshausen.
Pärast II maailmasõda kaua tühjalt seisnud kabeli taastamist alustati 1988. aastal. Taastatud Vainupea kabel taaspühitseti 1989. Täna kannab pühakoja eest hoolt Vainupea küla selts ning kabel on populaarne kontsertide ja laulatuste toimumise koht.
Hea teada: lähedal asuvale kalmistule on maetud eesti maalikunstnik Richard Sagrits, kelle sünnikodu asub Vainupea lähedal Karepal.
Neorenessanslik härrastemaja valmis aastail 1856-1859.
Mõisahoonet ümbritseb looduskaitsealune dendropark, mida on viimasel kümnendil oluliselt uuendatud ja täiendatud ca 500 puu- ja põõsasistikuga. Traditsiooniliselt korraldatakse igal suvel pargis teatripiknikku.
2023.a. suvel võeti mõisas üles seriaal “Elu võimalikkusest maal”, mille radadel saame seigelda ja võttepaiku avastada.
Keset karjamaid, lilleniite ja põlispuid, asub Wrangelshof.
Varangu mõisa viinavabrik Wrangelshof on privaatne koht, mis pakub idüllilist pelgupaika inspireerivaks koosviibimiseks.
Esialgselt 1909.a. viinavabrikuks ehitatud väärikas hoone on teeninud piiritusetehasena, kolhoosi töökojana, korteritena ja raamatukoguna. Peale rekonstrueerimist koguneme täna taas Wrangelshof’i, et meenutada hetki ja mälestusi, mille nad maha jätsid ning luua enda omad. See koht on loodud intiimsete, privaatsete ja inspireerivate sündmuste jaoks: pulmad, koosolekud, seminarid.
Wrangelshof- hetked, mis loevad!
Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele.
Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.
Mõisa aeda on oodatud jalutama kõik huvilised. Läbi mõisa alade kulgeb ka matkarada. Suvisel hooajal saab mängida minigolfi ja vaadelda mõisa öko-farmis loomi.
Võhmuta mõis (Wechmuth Manor) rajati 17. sajandi teisel poolel, mil ta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks.
Peahoone vastu teisele poole auhoovi rajati klassitsistlik väravahoone – võiduvärav, mis on Eestis ainus omataoline. Väravat peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks.
Mõis on eraomanduses ja korrastamisel.
