Mõisad

Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat.

Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts.

Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.

Lahemaa metsade keskel paiknev Esku kabel rajati 1845. a Sagadi mõisnike von Fockide poolt. Kabel oli mõeldud Sagadi mõisnike pere ja mõisa talupoegade matmispaigana. 

Esku kabeliaiast sai parun Paul Eduard von Focki meelevalla järgi kalmistu, mille sarnast teist Eesti pinnal ei leidu. Kalmistu omapära seisneb kalmistul leiduvates puuristides ja väikestes unikaalsetes raudkivihauaplaatides. Kalmistu kõrval on kaunis metsatukk, kus voolab Altja oja. 

Tagasihoidliku interjööriga kabelis on 300 istekohta. Altari maali maalis Müncheni kunstnik J.C.Koch.

Lahemaa Lääneväravas asub üks Eesti suurimaid ja ajalooliselt tähtsamaid mõisakomplekse – Kolga. 

Kutsun Sind ringkäigule mõisa peahoonesse, ehitis- ja kultuurimälestisse, mis on paljusid inspireerinud oma olekuga looma uusi lugusid ja teoseid. Alustame ringkäiku hoone ees – tutvustan põgusalt paiga ajalugu ja enda seoseid sellega. Fuajeest liigume läbi kolme korruse, vaatame ka pööningule – viibime ruumides, kus filmid, seriaalid ja muusikavideod on salvestatud. Räägime põnevaid lugusid, vaatame pilte ja episoode. 

Ringkäigu kestvus on kuni paar tundi. Toimumisaeg võib olla nii päev kui ka öö.

Haljala Püha Mauritiuse kirik valmis keskaja lõpuks massiivse kindluskirikuna. Kaitseotstarbest annab tunnistust võimas kaheksakorruseline kamina ja laskepiludega läänetorn. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. a., kui ka Põhjasõjas 1703. a. Kirikutorni on korduvalt põlema süüdanud ka pikne. Tornikiiver sai praeguse kuju 1865.

Sisustuses väärib tähelepanu 1730. a. J.V. Rabe valmistatud keerdsammastega kantsel, mille kinkis kirikule Wrangellite suguvõsa.

Hea teada: Siinse köstri Karl Willem Johansoni poeg Herbert Voldemar Johanson projekteeris 1922. a. Riigikogu hoone Toompeal.

Hara sadamas põimuvad omavahel imeline Lahemaa rahvuspargi loodus ja unikaalne militaarajalugu. Siin asus Nõukogude sõjalaevastiku allveelaevade baas, kus veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks. Tänapäeval on see müstiline koht kus ringi jalutada ja vaadata hoonete varemeid. Baasis on külastajatele avatud sadama ajalugu kajastav fotonäitus. Lähedal asub Hara sadam, mis pakub nii giidiga tuure, majutust, toitlustust.

Hea teada! Hara lahes ehitati ka Eesti ilusaim purjelaevTormilind!

Kivikirstkalmete kogum asub Muuksi külast kagu suunas Kahala järve põhjakaldal.

Hundikangrute rühma kuuluvad 85 kivikirstkalmet paiknevad kõrgel loopealsel alal, täna varjab rabamets vaate kalmetelt järvele. Peamiselt Eesti põhja- ja lääneosas levinud kivikirstkalmed on põhilisteks muististeks, mis aitavad tungida varase metalliaja ühiskonna elu-olusse.

Huvitav teada: Kivikalmistu tihedaim osa on tuntud Hundikangrute nime all. Kivikuhjatistest kalmete tegemine on Skandinaaviast pärit matmiskomme, mis Eesti alal sai alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta.

Ilumäe Hiieniinepuu on suur ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis. Hiiepuu vanuseks on hinnatud 300 – 452 aastat.

Loodus- ja muinsuskaitse alla kuluva hiiepuu küljes võime näha paelu – seoseid, mille on jätnud pulmalised ja teised puu austajad. Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20. sajandi algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis läheb endal ka hästi.

Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.

Lahemaa rahvuspargis asuv Ilumäe kabel on ehitatud Palmse mõisahärra Carl Magnus von der Pahleni poolt perioodil 1814-1843. Varem asus siin puukabel, mille sisustust on säilinud ka uues kabelis (näiteks barokne altarisein).

Kabeli aknaid kaunistavad Pahlenite ja Palmse mõisa jõukamate talumeeste ning mõisa ametimeeste väikesed vitraažid. Kalmistul näed kohalike seppade käsitööna valmistatud sepisriste ja kohalike kiviraidurite tahutud kiviriste. Aiaga eraldatud kalmistuossa on maetud Pahlenite suguvõsa liikmed.

Alates 2006. a on kabelis toimunud ulatuslikud ehitus- ja restaureerimistööd.

Jäneda küla (saksa k Jendel) on esmamainitud 1353. a. Praegune mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt 1913 – 1915. Kahe sihvaka ja kõrge torni ning tiheda jaotusega akendega lossilik hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest.

Ajalukku on mõisa aga kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf ja seda oma seiklusrikka elu läbi: seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos kuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga.

Hea teada:
– igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast
– gruppidel on võimalik mõisa ja muusemi külastus ette tellida eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles

Põhjarannikul Juminda poolsaare põhjaosas asuv tuletorn aitab laevadel orienteeruda. Tuletorn ehitati 1937. aastal ja tänase kõrguse ja kuju sai 2006. aastal.

Nõukogude ajal oli poolsaarel piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941. a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Juminda poolsaart on mitmeid kordi mainitud ka Eesti rahvuseepose “Kalevipoja” lugudes. 

Tuletorni on võimalik vaadelda vaid eemalt. Poolsaare ajalugu on aga niivõrd huvitav, et avastamist jagub seal kindlasti terveks päevaks! 

Kadrina Katariina kirik on 15. saj ehitatud pühakoda.

Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise. 

Kiriku praegune orel osteti 1895. a Peterburist.

Huvitav teada:
– kirikuaias on Vabadussõja mälestuskalju
– ettetellimisel saad kirikus kuulata orelimuusikat (Külli Erikson, tel. 53420723)

Käsmu kabel on 1863. a külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Kabeli uhkuseks on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärinev eesti üks vanimaid oreleid. Orel on ehitatud tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Steini poolt 18.saj lõpus.

Kabelit ümbritsev kalmistu on ka külale kuulsust toonud kaptenite viimseks puhkepaigaks. Kalmistult leiab Eesti ühe ilusama hauamonumendi, mis püstitati kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre Signe mälestuseks.

Läheduses asub raudkivist Kindrali kabel, mis rajati 1846 kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks, kes esimesena avastas Käsmu suvituskohana.

Esimesed andmed Lahemaal asuva Käsmu küla kohta pärinevad aastast 1453. Käsmu on tuntud “kaptenite küla” nime all. Siin töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Küla omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid.

Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum.

Praegu on Käsmu populaarne suvituspaik, kus võid hinge kosutada rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes. Suvel võta ette retk lähedal asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud ka Kuradisaarena.

Käsmu piirivalvekordoni ligi, neeme tipus asub tuletorn, mis ehitati 1892 a annetustest Käsmu merekooli initsiatiivil. See on ainulaadne säilinud puust tuletorn, mis oli vajalik lahte sissesõitmiseks, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil turvalisem kodusadamasse jõuda.
2012 anti välja Käsmu tuletorni postmark. 2013. aasta suvest on tuletorn avatud muuseumina. Fassaadi renoveerimistööd tehti 2022 aastal. Külastamiseks pöördu Käsmu Meremuuseumi peahoonesse. Tuletornide passiomanikud – tulge küsige muuseumist endale passi ka tempel!

Käsmu majakaks hakati kutsuma NSVL piiritsooni ajal. 

Kolga mõis on üks Eesti suurimaid ja ajalooliselt tähtsamaid mõisakomplekse, mis asub Lahemaa Rahvuspargi lääne osas.

Peahoones on võimalik tunnetada ajaloo hõngu. Esimeste teadete järgi kuulus 13. saj. Kolga mõis tsistertslaste ordule.  Praeguse väliskuju sai mõisa peahoone 19. saj. alguses, mil eelmine hoone ehitati ümber klassitsistlikuks paleeks. Kuigi osa hooneid on veel renoveerimata, jätab mõisakompleks praegugi suursuguse mulje.

Mõis on eraomandis. Peahoonet saad külastada kokkuleppel, ürituste ajal ning giidiga ekskursioonidel. Kõrval mõisa valitsejamajast leiad Kolga Muuseumi.

Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda ehitama. Ja seda muidugi oma tavade järgi.

Vanema kunstipärandi hulka Kuusalu Laurentsiuse kirikus kuuluvad peale kantsli, altari ja tornikella ka kroonlühtrid, tinast armulauanõud, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena.

Kuusalus Peterburi maantee ääres lebab suur kivimürakas Lauritsakivi ehk Rajakivi. Tegu on muistse aja kultuskiviga, aga tõenäoliselt ka Kuusalu kiriku ja Kolga kloostri keskaegse piiritähisega. Täna näed kivi kirikupoolsele küljele raiutud pühak Laurentsiuse sümbolina küpsetusresti või tuletangide ja risti kujutist – legendi kohaselt piinati usukannataja küpsetusrestil surnuks. Kolga-poolsel küljel aga kivi raiendina kloostri embleemi, kus on kaks ristatud abtisaua.

Kivi ümbermõõt on 10,2 m.  

Laurentsius ehk rahvapäraselt Laurits oli vanarahva seas populaarsemaid kaitsepühakuid.

Lahemaa Pärimuskoda hoiab, viljeleb, edendab ja annab edasi meile omast kultuuripärandit läbi hoiaku, koolituste, sündmuste ja eluviiside.

Pärimuskoja külastusel saad paitada ja sööta lambaid, tutvuda meie looga, istuda püstkojas, meisterdada ning teha läbi vanu kombetalitusi. Rahvusliku käsitöö töötubades saad meisterdada puust, villast vms materjalist oskajate meistrite käe all lihtsamaid või keerulisemaid esemeid. Saad kasutada meie püstkoda ja soovi korral sauna, korraldame ka elamustoitlustust lõkkel.

Ka lapsed on meie juurde väga oodatud. Tulge ise meile külla või kutsuge meid enda juurde!

Juminda poolsaarel Lahemaa Rahvuspargis asuv rannarahva kivikirik ja kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju-Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi aastast 1646, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk ja Mart Paadimeistri purjelaevamudel aastast 1920.

Tänapäeval käib kirikus evangeelne luterlik kogudus. Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kaks korda kuus.

Mis seob filme “Inimesed sõdurisinelis”, “Tulivesi” ja “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”? Need filmid on tehtud Kolgakülas, Harjumaa Hollywoodis. Osaledes kahetunnisel retkel, saad hea ülevaate põhjustest, mille tõttu on Kolgaküla Eesti üks populaarsemaid filmimise kohti. Kohaliku loodusgiidi juhendamisel külastame filmivõtete paikasid võrratus Lahemaa looduses ning kuuleme kohalike värvikaid mälestusi filmimistest.

2,5 km pikkune matk algab Kolgaküla rahvamaja juures ja kulgeb mööda mõnusat metsateed. Matk sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.